26

Etendusest lähemalt

MAIRE: Me oleme tänavalaternad. Mina olen pisut lühem, ja tema on pikem.  Aga Mihkel, su pirn ei põle : MIHKEL: Eem…Ahsoo : MAIRE: Mis siis nüüd saab? : MIHKEL: Nüüd ootame : MAIRE: Mismõttes ootame? Kui kaua? Kaheksa lugu Arvo Valtonilt, mis on omavahel seotud Mati Undi “juhtumitega”. Armastusega. Kõik on seotud samas hetkes korraga. Lood, mis on täiesti tavaliste inimeste müstilised ja uskumatud lood. Lood, mille läbi tavalised inimesed saavad müstilisteks. Naabrimees imetegija. Ja veel: see lugu ei räägi inimeste vahelistest suhetest. See lugu on jabur ja ülemeelik, kuid ometi räägib igatsusest ja ihalusest tõelise järele. Ime järele, mis oleks igapäevane! TeatriPolygoni õpetajate ja õpilaste ühislavastus  koostöös PolygonTeatriga räägib armastusest Arvo Valtoni ja Mati Undi silmade läbi. Sest see on eesti armastus, nagu me õpime ja teeme eesti teatrit. See on mustamäe armastus, sest korrusmajade karbimentaliteet ja selle turvalisuses püsimine pole kuhugi kadunud.  70ndate elunormi tõstmisest sai korraga teatud moel ahistus. Mustamäe armastus ei ole enam novelli nimi. See on eesti asi. Püstikuromantika. Normaalne ei ole- sest sa oled meil külas, meie tubades ja magamistoas…. ja ometi juhtub seal pidevalt! MADIS: Ma tahaks sulle tite teha : LIISI: (Näpib jakiserva) Ma ikka valiks ka, kes teeb : MADIS: Paljukest seda pakkumist siis on? : LIISI: Eks see ka õige. NOOR MAIRE: Mis sellel tordil siis viga on? : MÜÜJA: See tort tekitab seedehäireid : NOOR MAIRE: (Imestunult) Milleks seda siis ostetakse!? : NOOR MIHKEL: (Pilkavalt) Võib-olla te müüte seda enesetapjate jaoks?