e

Sild

Jaan Tätte

21

mai

Etendusest lähemalt

“Sild” on lugu, mis räägib olulistest asjadest. Sild on paljutähenduslik asi. Sild viib üle vee, viib teisele poole, viib ühe inimese juurest teise juurde. Sillal mängitakse võimalustega…
Selles mängus on tüdruk, kes on pealtnäha habras, aga seemiselt tugev. On poiss, kes istub ja kuulab. On teadmatus ja lõpmata pikk ootamine. On hästi palju armastust. Või selle puudumist või püüdu seda mõista.
Esimese vaatuse puhas ilu ja armastus ning elamata jäänud elu versus teise vaatuse teispoolsus – toonela, kuhu jõudnud inimesed ei osanud ei ilusalt vananeda ega üksteist armastada. Toonela, mitte just ilmtingimata mütoloogilises tähenduses. Kellele naiivne, kellele südamlik ja hingeminev vastandus. Ühel pool särav, õitsele puhkev elu algus ja teisel pool kamp toonelaelanikke, kes justkui tahaksid, et Leele nende juurde tuleks, ja samas loodavad, et sellel neiul õnnestub elada oma elu ja kogeda armastust, millest nemad olid ennast õigel ajal ilma jätnud.
30+ trupi puhul on tegemist täiskasvanutega, kes on end põhitegemiste kõrvalt pühendanud teatrikunstile ja selle õppimisele.
Etenduste kestvus: 2 tundi ja 30 minutit, ühe vaheajaga.

Enamus eestlasi teab teda siiski võrratute laulutekstide kaudu. Jaani lood on alati kerged, selged, lihtsad, tegelased on otse elust. Ja mitte kunagi pole mitte ükski neist “normaalne”. Võttes kasvõi “Meeletu” või “Palju õnne argipäevaks!” teksti või “Tuulevaikne öö” vms, imetlen alati seda sügavust, lihtsust, kergust ja kõige selle juures ka teatud valu… Ehkki Jaan ise nii ei arva! Õnn on olla Jaani kaasaegne ja tuua Jaani saladusi esmalt noorteni ja nende kaudu teatrikülastajale, sest tänapäeva muu müra summutab kõik erga.

Tamur Tohver Jaan Tättest