e

Valge maailm

Andry Erwald
Valge maailm

26

aprill
Etenduse pikkus on 1 tund, soovitame alates 5.eluaastast
Kuula lavastuse laule siit!

Lavastusest lähemalt

Muusikaline ja realistlik muinasjutt Valges Maailmas valitsevast Jääkuningannast. Juba homme peaks võimu üle võtma tema tütar Pa I, ehk Pa Esimene. Kõik on Igavikuline ja vaikne, külm ja valge. Teisisõnu – korras ja rahulik. Ja…igav! Küla vanemad elanikud siiski teavad, et hoolimata Kuninganna püüdlusest läbi ühetaolisuse lapsi segadustest ja soperdamistest eemale hoida, ei ole kunagi miski püsiv. Kuigi Jääkuninganna arvab, et kui on igav, siis on asjad maailmas korras, ei ole maailm siiski loodud külmaks ja igavaks.  Kunagi ei ole ta ühetaoline. Loomulikult leidub värviline ja kirev Naljamees, kes ühtäkki eikusagilt ilmub rõõmu ja soojust levitama. Liigutab meie jalgu, suud ja südant. Paneb Printsessi põsed särama ning südame rinnas tuksuma. Ja ühtäkki näeme, et läbi teenrite ja teiste tegelaste saab elusaks tõde, et Igavik on tegelikult värviline, mitmekülgne ja üldsegi mitte igav! Põgenemiste ja tagaajamiste teekond on pinev, kuid võidab siiski armastus.
Õpetatud Jäädoktorist saab Muusika, Jääkuninganna õpib kiikuma ja printsessist Pa I saab printsess Enamasti Pai. “Lapsed peavad maailma avastamiseks koerust tegema ja segadust tekitama, kuidas nad muidu teada saavad, mis on hea ja mis on halb?”,  ütleb Naljamees näidendis.
Andry Erwald on pärit Rakverest ja tänaseks meie hulgast lahkunud. Andry kirjutisi, mis on alati ettearvamatute nüanssidega, mõnusate vingerpussidega ja samas sügavamõttelised, on teenimatult vähe lavastatud. Need on lood, mis pakuvad lugejale-vaatajale tõelist naudingut ning panevad kaasa mõtlema, ükskõik kas kirjapanduga nõustuda või mitte.
Andry särav isiksus, tema originaalne kirjutamisstiil ja loominguline mina koos laste- ja noortesõbraliku olemusega tegid temast paljude jaoks suure kamraadi ja mõttekaaslase, kellega oli huvitav, kellelt võis õppida ja keda sai usaldada.
Igavesti jääväljade nimel!

Laulge kaasa!

PRINTSESSI LAUL
“Ma ei taha…
kokutada…
Mul on rinnas…
koputaja?
Rahutuks teeb…
kogu aja…
…sulada kas
on mul vaja?
Kes ütleks, mis imelik asi on pisar?
Kes ütleks, miks silm nutab, naerab kuid suu?
Kas olen ma imelist taipama visa?
Kas lugusid jutustan mina või kuu …?
Sa ulata käsi, ma haaran sest kinni!
Ma liigun ja kiigun siis sinuga koos!
Käib kiik üle võlli ja tiivustab hingi.
Me südamed lendavad piiritus hoos.
Kui sul rinnas koputaja,
sulab soojaks kogu maja.
Valget valet pole vaja,
üks ja ainus üle aja.
Kes ütles, et imelik asi on pisar?
Ma ütlen, miks silm nutab, naerab kui suu!
Ma imelist hingan ja lauluga lisan,
et lugusid jutustab kõigil meil suu!”