BIO

Allikas

Tamur kasvas üles kortermajas, mille pereisad ehitasid oma kätega. Seal tehti terve elu kõike ühiselt, koostöös. Suved veetis ta väikesel saarel ujudes meres ja talved suusatades põlismetsas. Ema viis Tamuri teatrikooli 7-aastaselt. See muutus peagi ta teiseks koduks just sellesama hoidva ja hooliva ühise ruumi kaudu. Pere elas linnaservas, kus metsloomad olid tihti tänaval ja Tamur käis koolis, kus oli puutrepp ja pööning. Elas nagu pealinnas, kuid nagu külas. See lihtsus on saatnud teda kogu elu, ehkki kolmeteistaastaselt mängis ta esimest korda kutselisena legendaarses teledraamas ``Uus poiss`` nimiosa. Kaheksateistkümnesena tegi Tamur Tohver debüüdi ka kuuldemängu peaosaga. Ta on julgelt rohkem kui pool elu veetnud proovisaalis, näitlejana kaamera ees või lava peal või hoopis taga, hoides lavastajana hinge kinni, et näitlejal kenasti läheks. Et saal hingaks lavaga ühes rütmis. Tamur on toonud teieni kõik talle olulised lood rohkem kui 500 eri soost, rahvusest, rassist, vanusest, erineva sissetuleku ja ettevalmistuse ning kuulsusega näitlejaga ning see rada ei ole kaugeltki veel lõppenud! Tamur on juhatanud suurprojekte ja arendanud tippjuhtide enesearengut. Täna on Tamur Tohver poolel teel oma doktoritööga Manchester Metropolitan University's näitleja ja lavastaja vahelistest suhetest prooviprotsessis ja hirmust, mis kutsub esile konflikte ja hävitab nii loovust, tulemust kui ka tervist. Tamuri portfellis on üle 80 erineva lavastuse ja üsna pea ilmub tema teine lavastamise-raamat, teatrilavastamisest (esimene rääkis raadiolavastamisest). Kunagi... Ei kunagi ole ta end asetanud end selle kõige keskpunkti. Alati... Mitte alati ei ole ta teele asudes teadnud, et miks ta just seda just selliselt teeb- konkreetsete tegemiste ajal. Alati on ta aga teadnud, et see tuleb meile kõigile tagasi ja viib edasi. Aitäh Sulle, kes Sa oled neid tegemisi kaasa teinud!

Ruum

Täna jagab Tamur Tohver oma tegemisi Ühendkuningriigi, India, Ameerika Ühendriikide ja Euroopa vahel. Enne seda liikus ta palju Venemaal ja Skandinaavias. Me oleme alati samad- oma erisustes. Me armastame, me loodame, me usume. Idee loeb, sõnum toetab, väljas kuulatakse rohkem, koju on tore naasta. Mis on parem? Me vajame mõistmist ja hoidmist. Et meid ära kuulataks. Tamur ütleb, et ta ei ole kohanud ühtegi kooslust, kes kohe tegevuste alguses on lõpuni pessimistid. Inimesed ei emigreeru majanduslikel või klimaatilistel kaalutlustel, nad lähevad pakku teiste inimeste eest. Nii välimiselt kui seesmiselt. Nende eest, kes neile tingimusi kehtestavad või peale suruvad. Tamur soovitab: hinga! Lase lahti, märka, toeta, julgusta! Ära pelga neeldumist oma tegevusse- kõik läheb mööda ja tuleb Sinuni. Tamur on ühendamas kahte suurt kultuuri ning seeläbi Ida ja Lääne mõtteviise. Samuti on Sinul oma pealisülesanne. Sellest võite edasi rääkida, kui kohtute- teatris või nõustamisel näiteks. Ta ütleb, et õpib kõigist ja kõigest. Sellest laiem on Rahu hoidmine ja loomine. Kõikjal.

Rahu

Tamur: Et kuidas siin on? On täpselt nii nagu Sa soovid. Ida kultuuriruumis on kaks iseenesest mõistetavat nähtust. Need on Õpetaja ja Ime. Esimene ei ütle Sulle vastuseid ette. Miks? Sest Sa ei pruugi seda omaks võtta ja teiseks see välistab Sinu arengu. Õpetaja võimaldab Sul jõuda ise oma isikliku taipamiseni. Selle läbi on iga avastus Sinu personaalne Tõde, kallis ja armas oma absoluutsuses. Ime- ongi taipamine. Iga sähvatus loob valgust ja on tuletorniks Sulle endale. Loobudes välistest hinnangutest muutub Su vaade selgemaks. Aega tuleb juurde; pilk, tunnetus ja mõistmine saab teravamaks. Isiklikud otsustused muutuvad paindlikumaks. See hakkab Sinust välja kiirgama ja koguneb mõttekaaslasi. Kvaliteet on alati seespidine. Kuni juhtub järgmine Ime- Sa muutud. Kuivõrd inimeste maailmas muutub paratamatult kõik, on see mitte ainult vältimatu, vaid ka rõõmuga tervitatav. Kuitahes hirmutav on väljavaade täna- see läheb mööda. Kuitahes ihaldatav on üleüldine heaolu- ka see läheb kahjuks mööda. On ja jääb ainult absoluutne Tõde- see, nagu Sa ise oled. Mis on Õpetaja ja Ime suhe? Esimene viib teiseni, annab teeotsa või vihje, aga on ka toetajaks teekonnal. Märkasid? 'Toetajaks' ainult, teed käia tuleb ikka endal. Nõnda kujuneb iga sooritus tasapisi täiuslikuks Imeks ja iga esitus absoluudiks, millesse saab uskuda, sest see on endast kerkiv, reaalselt seesmiselt tajutav väärtus ja seeläbi seisad Sa selle taga. Ja siin omakorda ei ole enam vastuolu- Sa esindad seda, millest kõneled. Sa oled nii sõnum kui selle kandja.