26

Polygon Teater koos Vana Baskini Teatriga Esietendus 8. märtsil 2019 Tallinnas, Salme Kultuurikeskuses Täname reklaamiagentuuri Must Muna, Madis Troosti ja Troost Auto OÜ Garaaźi ning Kätlin Maranit ja butiiki Don Donna    

Etendusest

Mika Juhani Myllyaho (s. 30.detsembril 1966 Keraval) on tuntud soome teatrilavastaja, näitleja ja dramaturg. Kansallisteatteri juhataja aastast 2010. Eesti vaatajale on Mika Myllyaho tuntud Vanemuises edukalt lavastatud triloogia “Kaos”, “Harmoonia” ja “Paanika” lavastuste kaudu. “Garaaź” on uue triloogia esiknäidendiks, millele on samuti oodata järge.

JAAK Mida sa teed siin? Ma olin poes käimas ja mõtlesin, et siin on vargad. Kurat võtaks, Ola, saad aru, et see paistab ju välja! Inimesed mõtlevad, et siin on mingi hullumaja. Lõpeta ära!
OLL See on Kundalini jooga. Ma tulin meie tuubi-videot lõikama ja mõtlesin pisut trenni teha. Elsa kutsus mind alati sellisetele kursustele kaasa, aga ma ei suutnud seda kunagi tõsiselt võtta. Need harjutused aitavad ennast maandada. Tahad proovida?
JAAK Vaatasid sa seda Tominga Mustangit sealt netist?
OLL Jaa, see on lahe, aga kallis.
JAAK Kui Tomingale raha näidata, müüb ta selle sulle hea hinnaga. Kas sa teadsid, et Mustang oli üks esimesi autosid, millel sai autot tellides istmete värvi ja veel ühtteist valida. Sellega sõitsid nii arstid kui surfarid. No ja siis inglased leiutasid selle L, GL, GLX- süsteemi.
OLL See L on nagu laborer? Laborer, noh nagu tööline.

Jaagul on väikelinnas autoparandustöökoda.Ta on terve oma elu olnud ettevõtja ja elatanud peret autosid remontides. Napilt enne pensionileminekut on ta jõudnud pankroti äärele. Kaasaegsed autod vajavad kaasaegseid paranduseadmeid ja arvuteid, mis on kallid ja eeldavad oskusi. Pankrot on aga ennekõike väga isiklik kaotus – viimane asi, mida Jaak elus kogeda sooviks. Töökojas töötab ka Oll. Jaak on võtnud Olli töökotta abiliseks, et aidata lapsepõlvesõpra, kes on läbipõlemise tõttu tagandatud koolijuhataja kohalt. Mõlemad mehed on kuuekümnendates, umbes sealtsamast, kus nende tsiklid või autodki.

JAAK Kui mitmel sinu parteikaaslasel on Bemm, Audi või Mersu?
OLL No… jaa… Kõigil on Honda… tõsi, CRV… Olgu, ma tunnistan üles, et mulle meeldib mu Mersu. Nahk lõhnab hästi ja silitab mõnusalt keha. See ongi tegelikult parim, mis mul pärast kõike alles jäänud on…
JAAK Siin käis kord üks piloot Bemmiga, tõsi, vaid kumme pumpamas ja ütles, et piloodid sõidavad 90 prossa kõik Bemmidega. Nii ütleski.
OLL No ja siis? Mida see tõestab?
JAAK Ainult seda, et maanteel on endiselt klassivahe näha. Ja sakslased tulid veel selle peale, et kujundada esipaneel ja tuled tigedaks, nii et kui Bemm su tahavaatepeeglisse ilmub ja sa selle irvitust näed, annad kohe oma riisipurgiga teed, kui parem piloot sust mööda sõidab. Ma ei saa aru, kuidas suured firmad väldivad makse ja miks see on seaduslik, et mina pean alati makse maksma. Võib olla on asi lihtsalt selles, et me ei mõista teineteist. Ma olin aidanud juba kümmetkonda musta nende autoprobleemidega. Aga mitte nad kõik ei pea ju siia tulema. Ega mina ka kõike ei jaksa. Sina ei pea nendega võib olla kunagi kohtuma. Jood oma latte’ t ja oigad oma elu üle.

Oll ületab ennast, käiakse läbi jooga ja meditatsioon, Jallu ületab ennast ja suudab osta hirmkallist butiigist… Aga see jäägu üllatuseks. Mehed võtavad üheskoos ette võitluse Garaaži eest, milles ootamatud tegelased on mootorsaag, mis käivitub päris mitu korda eri põhjustel ja Ford Mustang töölisele L-nagu laborer (ing k)…! Koos algab tõeliselt lõbus road-movie: mehed otsustavad You Tube’ riteks hakata, Facebook’i klikke koguneb mühinal, uusi kundesid ka. Lavastusmeeskond eesotsas kogenud lavastaja Tamur Tohveri ja tähendusliku kunstniku Jaak Vausiga pakub askeetlikku, kuid efektset mängukeskkonda. Omaaegsest punkansamblist “Vennaskond” välja kasvanud Mait Rebane on kirjutanud igati haaravad helimaastikud, millistes road-movie tempokas rock’n’roll vaheldub mõnusa toomas-nipenaadiliku sisevaatlusega. Omamoodi näitajaks kogu lavastuse juures on seegi, et kogu meeskond eesotsas produtsendiga teab täpselt, millest räägib: paljuski enda elukogemusest. Sest see maskuliinne seltskond on ühel või teisel moel seda elu omal nahal kogenud, olgu koomilisemast või nukramast küljest.  

OLL Mis siis? Mis see siia puutub?
JAAK No näiteks nii, et ma ei saa Kisule üht käekotti ostetud. Ta on unistanud ühest teatud kotist. Ja ma lubasin selle talle osta, kui ta nüüd pensionile jäi. Meie linnas on see pood. Ma ei julge sinna sisse minna. Ehk siis, ei suuda. Ehk siis seal ukse peal on lihtsalt stopp. Keegi teist valgekrae-toladest ei mõista seda tunnet, kui ei julge minna teatud poe uksest sisse. Seal on veel see turvamees uksel. Ja mul on tunne, et ta on hakanud kahtlustama, et ma olen varas või midagi, kuna ma olen seal poe ees passimas käinud. Vaata, selles see meie vahe ongi ja mõnel muul siin maailmas veel. On poode, kuhu ma ei ole oodatud. See paistab mu hoiakust ja ilmest juba, kui ma sinna lähen. Ma ei kuulu sinna. Minu koht on Citymarketis. Aga sealt neid kuradi Vuttoni kotte ei saa.
OLL Vuttoni?
JAAK No Vuottoni, Vuottoni. Ma ei oska seda hääldada.
OLL Aa, Louis Vuittoni.

Ühtäkki saab sellest vahetegemisest sünonüüm kogu ühiskonnale, minevikule ja tulevikule, parteile ja valimistele. Valgekraed, kes skaudilaagris väljakäiku kukkusid, haiseks justnagu siiani. Maailm on võrdne ja nagu ei ole ka. Maailm on nostalgiline ja nagu ei ole ka. Künismi ei taju, aga natuke kahju ja ilus ja valus on… ehkki 120 minutit on üpris tihe ja lõbus tulistamine nagu tõelises road movies ikka. Road-movie, kus aga ei sõideta kuhugi, maailm kihutab Garaaźi sisse- ja meie läheme sellega tuurile minevikku. Et jõuda tulevikku. Kui ollakse keskeas, on see hääbumine või algab just alles siis parimal moel rock’n’roll?  

OLL Oled sa valmis?
JAAK Anna minna.
OLL Tere. Teretulemast tagasi Garaaźi. Olemegi taas otseülekandes ja teid näib seal arvuti juures ka kenasti paarkümmend olevat! Mina olen Oll ja see on minu boss Jaak. 
JAAK Ja nii, esimesele õigesti vastanule meie mälumängus tasuta rehvivahetus. Kaasa saab ka uued rehvid- tõsi, raha eest.
OLL Vastuse võid kirjutada Garaaźi Facebooki lehele.
JAAK Milline näitleja mängis “The Wild one” põhitüüpi? Kui lisaks tead, mis marki tsikliga ta sõitis, vahetame ka õli ära.
OLL Ja millest see film räägib?
JAAK No mis küsimus see on? Kutid kimavad tsiklitega läbi Ameerika. Kogu lugu. Lihtne. Noortest ja seiklustest. Ei olnud seal midagi erilist.
OLL Ma ei küsinud sinult.
JAAK Jah, aga see oli loll küsimus.


	

Meediakajastused

ERR Kultuur: “…Seda lugedes taipasin ühtäkki, kui palju on east sõltumata meie hulgas neid, kes tegelikult ei soovi kõigega kaasa joosta. Kõnetas nende 60-aastaste vanameeste jõulisus ja vitaalsus, rõõm ja elutahe. Ja ma leidsin, et olen tabanud naelapea pihta. Kui ollakse keskeas, on see hääbumine või algab just alles siis parimal moel rock’n’roll? Nõnda kujunes ka mõnus meeskond, kes kõik 50–60 ringis. Nii et veeretame kivisid ehk rock’n’roll!” rääkis lavastaja ja tõlkija Tamur Tohver.” loe rohkem siit.

Kõikenäinud teatrikriitik Danzumees:” Ja vast see õnneteema oligi kogu loos kõige olulisem. Õnne leidmine, selle äratundmine ja selle hoidmine. Õnn on ju eri inimeste jaoks täiesti ise asi. /…/ Üks pole teisest parem, ega ka halvem. Kõik lihtsalt liiguvad enda rada ja näevad asju nii, nagu need sellelt rajalt paistavad. /… /Tähtis on ennast austada ja teistest ka üritada aru saada. Me inimesed oleme selles suhtes veidrad loomad ja meid on nii palju erinevaid kui palju on üldse maailmas inimesi, et teineteist mõista on enda kännu otsast väga raske. Ja siis on eriti tore, kui mõnega neist inimestest tekib sõprus. See sidusus, et teha lollusi koos või kasvõi lihtsalt arutada maailma asju avatult, et teine inimene võib Su maailma laiemaks, suuremaks ja ühtlasi ka õnnelikumaks muuta. Õnn on peidus väga mitmetes kohtades. Alati ei pruugi kohe arugi saada kus. Mõnikord saab sellest alles siis aru kui on juba liiga hilja. Õnn on ka see, kui saad jah hilja aru, aga võid teha korrektuurid ja õnne tagasi saada… Tüki lõpus tundsin, et täitsa lõpp, aga ma olen vist ikka päriselt keskealine. Tundsin ära end juba otsapidi ka vanameheks saamas, sest see lõpp läks isegi hinge… Jällegi üks ootamatu üllatus ja seda mitte niivõrd loos toimuva mõttes, vaid just iseennast avastades.” loe tervet artiklit siit.