e

Meistrimäng

XXXIV Tallinna Vanalinna Päevade avaetendus
Vanalinna Päevade avaetendus "Meistrimäng"

26

aprill
Idee ja lavastus
  • Tamur Tohver
Koreograaf-lavastaja
  • Siim Tõniste
Kunstnik
  • Kalju Kivi
Dramaturg
  • Erki Aule
Muusika
  • Maksim Galanin
  • Deniss Vinogradov (Kimatica)
Produktsiooni assistent
  • Anu Randmaa
Peaosalised
  • Kaisa Selde (NUKU)
  • Mihkel Ernits
  • Martin Kork (Polygoni Teatrikool)
Tantsijad
  • Kardo Kukk
  • Maria Netti Nüganen
  • Tiina Rootamm
  • Sandra Veermets
  • Xenia Rudakova
Kaastegevad
  • Noorte Segakoor Vox Populi
  • Dirigent Janne Fridolin
  • Vabatahtlikud TLÜ Naiskoorist
  • Tuleteater Kelfirius
  • Antsla Drum Breakers, juhendaja Heino Kalvet
  • Eesti Tantsuagentuuri Tantsukooli õpilased
  • Stunts kaskadöörid
  • Polygoni Teatrikooli õpilased
Tantsuline visuaallavastus Tuleartistide show, näitlejad ja tantsijad rändamas ajas, kaskadööri etteaste, koor kajamas ja trummid põrisemas! Hingame ühes rütmis, aga erinevates ajastutes.
XXXIV Tallinna Vanalinna Päevad toimuvad 2015. aasta 30. maist 6. juunini ja keskenduvad vanalinna omaaegsetele ning praegustele meistritele, tunnuslausest „Meistrid läbi sajandite“.

Etendusest lähemalt

Tallinn on tuntud oma meistrite poolest. Kõik, mis meie hea linna eriliseks muudab – alates mardileivast ja martsipanist kuni kõrgustesse sirutuva Oleviste tornini – on oma tööd armastavate meistrite looming.
Leidub meistreid, kelle andest sündinu kannab nende nimed läbi ajaloo tänapäeva, nagu meister Notke, kelle Surmatants Nigulistes muutis surematuks, ent põhiosa meistreist vormisid nimetuina ime, mida kutsume Tallinna vanalinnaks. Läbi sajandite on Tallinn arenenud tänu nendele meistritele, kes on siin linnas tegutsenud ja seda linna loonud. Tänapäeva kiire elutempo juures vanalinnas ringi kihutades me rändaksime justkui mööda Tallinna sajanditepikkust ajalugu. Meid ümbritsevad unikaalsed ehtised, mälestused ja legendid. Iga sajand on kinkinud Tallinnale mõne meistriteose. Olgu selleks meie unikaalne Raekoda, imposantne Oleviste kirik, või salapärane Surmatants. Nende järgi identifitseeritakse Tallinnat tänaseni.
Kuid pangem tähele- täna pole Surmatantsu tähendus enam vast see, mis toona. Neid loonud meistreid pole enam meie seas, aga läbi oma kätetöö on nad seniajani meie kõrval. Sama elusad, nagu on nende meistriteosed, on ka legendid, mis püsivad elusatena läbi sajandite. Meistri poolt loodu elab tihtipeale kauem, kui meister ise. Surm saab röövida inimesi, meenutada meie kaduvust, aga ta ei saa meilt võtta võimet armastada ja näha ilu enda ümber. Küsimus ei ole ju surma edasilükkamises vaid pigem olemasoleva aja targas kasutamises?
Etendus viib vaatajad koos vanalinnas jalutava Noore Neiuga rändama sajanditetagusesse Tallinna. Ootamatult puruneb Neiu mälumasin-ajariist (mp3 mängija) ja ühtäkki lieab ta end minevikust. Sellel erilisel retkel puutub neiu kokku erinevate meistritega, kuid leiab end lõpuks taas tänapäevas, kus kõik on muutunud – nii inimesed, kombed kui ka tõekspidamised. Ometi on alles seesama Raekoda ja inimesed selle ümber. Läbi sajandite on püsima jäänud ka püüdlus, mis meid edasi viib – armastus, avatus, koostegemise ja -olemise rõõm.
www.vanalinnapaevad.ee

Meediakajastusi:

http://tallinncity.postimees.ee/3207887/fotod-vanalinna-paevad-avati-suure-vabaohuetendusega
http://m.ohtuleht.ee/679789
http://tallinncity.postimees.ee/3204133/polygon-teater-toob-vanalinnapaevadeks-raekoja-platsile-saja-artistiga-massilavastuse http://eesti.info/uudised/uudis.php?
uudis=Aeg_oma_sisemise_keskajaga_kontakti_otsida_homme_algavad_Tallinna_vanal&uid=1951213