e

Maitse Inglid

ANDRUS KIVIRÄHKI "VÄIKESED SALADUSED" PÕHJAL

15

märts
Polygoni Teatrikooli teatrikunsti 2. aasta kursuslased
Lavastaja ja valguskujundus
Kunstnik
Produtsent
Etenduse tehniline teostus
 

Lavastus on valminud Polygoni Teatrikooli näitlemise 2.  ja lavastamiskunsti 3. aasta kursuste ühise lõputööna koostöös Alle-Saija Teatritaluga

Lavastusest lähemalt

Mõnusa absurdihuumoriga lavastus põhineb A.Kivirähki näidendil “Väikesed saladused”. Anna on elanud 20.sajandi alguse Euroopas seikluslikku ning vabameelset elu ja naaseb nüüd kodusesse ja unisesse Pärnusse. Samal ajal kui Anna on võõrsil nakatunud revolutsioonipisikuga ning soovib pühenduda maailma parandamisele, tunduvad tema Pärnus elavad kunagised sõbrannad väikekodanluse musternäidistena, kelle päevad oleks justkui täidetud vaid logelemise, magamise, kohvikus istumise ning laste eest hoolitsemisega. Kuid õige varsti selgub, et tegelikult on neil naistel lihtsalt teistsugune meetod maailma parandamiseks, ja see meetod on üsnagi ebaharilik. Igatahes leiab ootamatult hätta sattunud Anna abi just nimelt tänu kodumaistele “vahenditele”. Ja õpib ka ise neid edukalt kasutama.

ANNA: Kui lihtne ja mõnus teil siin on. Elate nagu vanajumala selja taga. Ehkki see on petlik! Eestis on täpselt samad probleemid, mis igal pool mujal! Isegi hullemad, sest me oleme osa Vene impeeriumist ja see impeerium on läbinisti mäda ja eriti tagurlik. Sinul on seda ehk raske mõista, sulle toob Maali igal hommikul kakaod ja vahukoort voodisse, seda limpsides tundub maailm idüllilise paigakesena, aga mina olen terve Euroopa risti ja põiki läbi sõitnud ja näinud, kuidas inimesed elavad. See ei tohi niimoodi jääda. Tuleb tegutseda! Ja tegutsema peavad ka naised, mitte ainult mehed. Maailma tuleb otsustavalt muuta, isevalitsejad on tarvis kukutada ja töötavad inimesed peavad saama vabaks!

ELLI: Ma saan aru, kallis Anna, et sinust on saanud Euroopas revolutsionäär. Mozarti asemele on tulnud Marx.

ANNA: Võib ka nii öelda. Jah, ma usun sotsialismi. Ma usun, et kõik inimesed on võrdsed, et nad on vennad ja õed. Ja olen valmis nende tõdede eest võitlema.

ELLI: Nii armas! Mulle on tulnud külla ehtne riigikukutaja! Kullake, see sobib sulle, sa näed kirglikuna väga kaunis välja! Aga räägime nüüd meestest!

ANNA: Millistest meestest?

ELLI: Sinu omadest muidugi, minu oma ju lasi armukesega jalga! Räägime nendest sinu sõpradest! Nendest, kes sulle selle kärbse pähe panid.

ANNA: Missuguse kärbse?

ELLI: Noh, kogu selle sotsialismuse ja maailma paremaks muutmise kärbse. Keegi pidi ju sulle sellest kõnelema ja su oma jutuga ära võluma.

ANNA: Ja see pidi tingimata olema mingi MEES?
   

Elli (Diana Tuul):

Iga loo, nii ka selle loo juures on alati kõige põnevam väikeste nüansside avastamine, jälgimine, kuidas lugu aja kestel end lahti kerib ja järjest detailsemaks läheb. "Kihiline metoodika" on võluv ja huvitav. Puhastatud kihid on paeluvad.

Lavastaja Tamur Tohver:

Andruse lood on mulle ikka armsad olnud. Tal on alati keskmes "väike" lihtne inimene, kellest nagu midagi ei sõltu ja kel on omad pisikesed mugavused, millest ta loobuda ei soovi. Ja samal ajal kulgeb lugu ikkagi filosoofilistesse ja absurdilikesse (eba)reaalsustesse, tuues sisse laiendused, mis tema näidendid igavikuliseks muudavad. Tekib vahekord, et aade on õilis, aga kas see ka lauale/potti kõlbab panna? Kas see päriselt ka elada aitab? Näiteks nagu tema "Pühas Graalis", kus olmeväsinud mees astub öösel kööki minnes lapse üllatusmuna otsa ja sellest algab ühtäkki Püha Graali legend tänases maastikus. Või nagu "Suur lahing Petuulia linna all", kus õõnsale patriotismile vastandub lihtne inimlik mure, täna vägagi aktuaalne. Nimelt leiavad selles Juuditi legendil põhinevas sõjavastases komöödias Olovernese pea lihtsõdurid, kelle ainus soov on pääseda mõttetust sõjast koju, puhkama ja sööma. Nende deviis on: elagu rahu... ja laiskus! Andrus ei unusta kunagi absurdihuumorit, mis mullegi olemuslik loo jutustamise viis. "Maitse Inglid" ei ole juhuslik kohandus algupärasest pealkirjast. Neil naistel on missioon, mis teostub just läbi selle ürgse naiselikkuse vahendi, olles oma olemuselt ja radikaalsuselt 180 kraadi ootamatu! Mõneti meenutab see mulle tänast TV sarja "Kättemaksukontor". Naised lahendavad probleeme südame ja oma iidse väega, emalikkuse ja instinktiga, praktiliselt ja lõplikult. Samal ajal tehakse Brüsselis, Berliinis ja Pariisis endiselt vaid suuri sõnu ja seeläbi ilmselgelt lastakse jätkuda nii vaimsel kui füüsilisel vägivallal (just täna, 2025!).
  ANNA: Kurat võtaks!
ELLI: Mis juhtus, Anna? Kas sa tunned seda meest?
ANNA: Ma kardan küll. Kuidas see lojus küll mu üles leidis? Kuidas ta taipas Pärnusse mind otsima sõita?
ELLI: Ta ehk teadis, et sa oled siin sündinud, siit pärit. On see mõni sinu tuttav?
ANNA: Ma arvan, et see on Heinrich.
ROOSI: Kes on Heinrich?
ELLI: Kas see oli sinu viimase elukaaslase nimi? Ja tema kohta sa ütlesid, et temaga kokku kolimine oli viga?
ANNA: Kohutav viga. Sest Heinrich on hirmus mees. Ma nii lootsin, et olen temast igaveseks ajaks pääsenud, aga see värdjas ei anna mulle siingi rahu. Ma pean otsekohe ära sõitma.
Tamur: Kui keegi meid ei kaitse, kaitseme end ise. Ja loomulikult muutuvad lahendused äärmuslikuks, kui tasakaal kaob. Me ju tegelikult ei soovi sellist olukorda. Teater toob, nagu ikka, nähtavaks peidetu: kas see seis meil maailmas omavahel nii hull ikka on, kas kuidagi teisiti ei saa? Tundes autorit ja tema teisi teoseid, usun, et ta ei kiida radikaalsust heaks, radikaalsuse aksepteerimine ei ole algidee, miks ta kirjutas. Temale omases huumori ja kerge iroonia prismas toob ta välja mõtte, et kui muu ei aita, tuleb appi ürgne põlisrahva instinkt ja vägi, ja et see on loomulik. Hea on siinkohal meenutada, et naised on õrnemad ja... tugevamad kui mehed. Sünnist surmani. Mul on hea meel, et Polygoni Teatrikooli näitlemise ja lavastamiskunsti 2. aasta kursuse naised just selle loo leidsid ning et see esietendub minu sünnipäeval, kodusel taluõuel, ümbritsetuna ürgsest L-Eestist. Ilus kink, "Maitse Inglid" on minu 90. lavastus ja selliste vägevate naistega!

Maali (Ingrid Ulst):

Minu jaoks oli ja on praeguseni kõige suurem väljakutse murdekeelne roll. See ei ole mu esimene murdekeelne roll, aga see on esimene roll, kus lavastus tervikuna on kirjakeelne. Kuna ma murdekeeles ei mõtle, siis läheb ootuspäratult palju keskendumist tekstile selle kõrval, et vaja on hoida fookus stseenil ja tegelasel. Seega on see lavastus olnud minu jaoks näitlejatöö mõttes suur proovikivi ja õppimise koht eeskätt keskendusmisvõime parandamise võtmes.

Meediakajastused

Neli naist toovad lavale saladused, ootused ja hirmud Lõuna Eesti Postimees, 14.jaanuar 2025

 

Kursus aitas paremini raamidesse seada seni praktikas omandatud oskusi ja tehtut mõtestada. Kuna Tamur on pikaajalise lavapraktikaga ja samas omab ka tugevat akadeemilist tausta, oskab ta anda häid ideid kõigi praktiliste teemade osas ja samas sinna ka kenasti teoreetilise raami külge lisada. Online vorm võimaldab väga suurt paindlikkust, mis sobib eriti hästi töötavale inimesele. Samuti soodustab kursuse vorm keskendumist, sest ise on võimalik luua endale see kõige sobilikum ruum, kus kursusega tegeleda.

Ingrid

Alguses pelgasin - Tamur tundus suur, kauge ja hirmutav. Aga tegelikult on ta soe ja rahulik ja oskab tagasisidestada nii, et selle tagasiside kaudu on võimalik õppida.

Diana

Üllatas, et üle veebi on võimalik sellist kursust teha. Tunnistan, et mul oli pisike eelarvamus, kas tehnika toimib ja kas kursuslased viitsivad. Tore oli tõdeda, et nii saab küll ning kursuslase (ja ka õpetaja) vahemaa pole takistus. Kõige kaugem osaleja asus Sri Lankal 😀

Diana

Sain teada, kui suur tähtsus on nii rolli kui ka tekstiga töötamisel analüüsioskusel. Analüüsiõpe oli minu jaoks uus, aga väga vajalik kogemus. Olen kindel, et teadmised ja oskused, mida Tamur mulle õpetas, jäävad mind toetama ka tulevikus, mis iganes valdkonnas ma ennast teostada soovin.

Liise-Charlotte, 16

Näitlemine tähendab minule vabadust. Näitlejaõpe annab enesekindluse ja samas haavatuse maailmas, kus paljud suruvad enda iseloomu alla, et teistele meeldida. Näitlemine on omamoodi teraapia, sest iga kord kui ma Polygonist peale tundi koju läksin, olin ma energiat täis ja rõõmus nagu oleks mediteerinud.

Laura Nuka, University of Creative Arts, UK, näitleja BA 2023

Õpingud Polygoni Teatrikoolis avardasid otsima ning kogema tervikut ja selles erinevaid nüansse. Olen saanud juurde enesekindlust, julgust ja õppinud ilmselt ennast selgemalt väljendama. Samuti saanud teadmiseid, kuidas nii meeskonda juhtida kui ise usaldusväärne ja arvestav liige olla.

Maarja, näitleja ja kultuurikorraldaja

Õpetajana on Tamur toetav ja avab konkreetset kursust väga mitmest küljest. Ma väga hindasin lisakursuse juures tema enda kogemusi ning tähelepanekuid, kuna see on hea stardipunkt – mis on rääkimata tõed, mida professionaalid juba teavad, aga ikka peavad kõik kuidagi ise selle raskuse läbi tegema.

Merilin, teatriteaduse ja psühholoogia spetsialist

Sain teatriõppest kaasa uskumatult mitmekesise “tööriistakohvri”, mida enda praegustes rollides, aga ka igapäevaelus kasutada. Teatriõppe kogemused lükkasid esialgu mõnusalt mugavustsoonist välja, kuid hiljem oli nii suur rahuldus tulemust nähes.

Lili, 20

Tamur on olnud minu jaoks väga hea teatriõpetaja, luues turvalise ruumi ja inspireeriva õpikeskkonna. Alati, kui olen jäänud oma protsessidega kusagile kinni, oskab Tamur anda head nõu, kuidas edasi saada.

Liise-Charlotte, 16

Tamur lõi meile harjutuskeskkonna, kus saime vabalt katsetada, väljaspool mugavustsooni. Ta on sihikindel õpetaja, lavastaja ja treener, kes ei karda oma nägemust väljendada delikaatselt, ilma konflikti sattumata.

Siim, näitleja, lavastaja, vabakutseline kirjanik

Tamuril suurepärane oskus asju lihtsalt, arusaadaval viisil selgitada. Ta viis meie treeningud järgmisele tasemele - mitte ainult ei keskendunud sellele, kuidas saavutada esinemiskvaliteet, vaid ka, et kuidas olla parem inimene.

Rauno, impronäitleja, produtsent, kirjanik, koomik, näitlemisõpetaja

Tamuril on väga pikaajaline kogemus näitlejatudengite ja ettevõtjate õpetajana. Ta on võimas ja karismaatiline, kuid samas nüansitundlik õpetajana.

Kristel, meelerahu ja heasoovlikkuse treener

Õpetaja Tamur on meie otsimise ja analüüsimise teekonnal igati suunanud ja toetanud.

Maarja, näitleja ja kultuurikorraldaja

See energia, see kordumatu tunne etenduses.

Andrus, 42

Siin ma õpin mõtlema. Näen teiste silmade läbi asju, mida ise veel näinud pole. Siin on tore olla mina ise.

Teatrikooli õpilased

Kas need on Polygoni õ p i l a s e d? Ma kujutan ette, millised on siis veel lood kutseliste näitlejatega!

Teatrikülastaja Sirje vaheajal

Minul oli võimalus näha tänast etenduse peaproovi ja ma ütlen teile head sõbrad…. see mis hakkab toimuma nii laval kui teie sees on uskumatu!

Helger Urvastest

Pildid proovist Alle-Saijal. Autor Ingrid Ulst.