e

Peatumine ristteel

Jaan Tätte “Ristumine peateega” koos William Shakespeare’ga
Peatumine ristteel

28

märts

Soojalt naerutav äraspidine tänapäev peadpööritava muusika tempos

Etenduse pikkus 3h, ühe vaheajaga

Esietendus 8. mail 2018 kell 19 Tallinna Kultuurikatlas

Etendusest lähemalt

Osvald on mees, kellel on foto maailma kauneimast naisest. See naine on päevitunud, tal on sünnimärk ja ta kannab kaelas peenikest kuldketti. Osvaldil on veel 4 miljardit dollarit. Ta sai oma varanduse kuldkalakeselt, kes elab metsas jões. Ootamatult saabuvad Osvaldi metsamajakesse läbikülmunud Laura ja Roland. Osvaldi jaoks pole olukord lihtne, sest imed, millel on kombeks olla kauged ja kättesaamatud, on jõudnud lõpuks temani. Neli miljardit dollarit on põhjus, mis paneb proovile näidendi peategelaste maailma. Halastamatu inimlikkus ja ootamatult pöörduv lugu küsib- kas Imed on olemas?  Et jääks alles armastus…

Rahakomöödia „Ristumine peateega“ on teravmeelse dialoogiga ja ettearvamatu sündmustekäiguga lugu sellest, kuidas raha mõjutab meie mõtlemist, tundeid ja eesmärke. Raha võib sünnitada ja hävitada sõprust. Kas ta suudab seda ka armastusega? Kuid täna ja täpsemalt – mis see siis on, mida raha eest osta ei saa? Või mida saab? Kas noore naise süütus on süütu või vana mehe pahelisus pahe? Kas voorus on väline või igatsus iharus? Kes sa siis tegelikult oled ehk kas sinu piimakruusi põhjas on jänku või pornopilt? Ajad on erinevad, kas eetika on libisev?

Autor Jaan Tättest:  Näidendeid hakkas tähelepanelik inimvaatleja Jaan Tätte enda väitel kirjutama põhjusel, et ei leidnud teatris näitlejana piisavalt huvitavat rakendust. Näitlejana on ta püüdnud tekste kirjutada lähtuvalt oma kogemusest ning mõeldes eelkõige sellele, kuidas näitlejal parem mängida oleks. Lavastaja Tohver: “Ja sai sellega suurepäraselt hakkama!” Näidendit on edukalt mängitud kõikjal maailmas. Aeg on nüüd ristteel peatuda peale 20. aastat ka näidendil kodumaal. Ja ka kodumaal endal?

“Te teate Polygoni. Kui meil oleks neli miljardit dollarit, siis ehitaksime päevapealt oma teatritempli. Tätte esimene ja populaarseim näitemäng “Ristumine peateega ehk muinasjutt kuldsest kalakesest”, kannab motos kirjutamispõhjust: raha”, räägib lavastaja ja teatrijuht Tamur Tohver. “Polygon Teatril täitub sel aastal, 8. mail, 10 aastat asutamisest! 2018 on ka EV 100. sünnipäev. See on peatumise koht. 10 aastat ebavõrdses konkurentsis riigiteatriga. Raha eest või raha pärast? Meie etendame seda lavastust kingituseks. Polygoni teatrisõpradele ja meie kõigi riigile.”

Etendusest veel

Juubelilavastus “Peatumine ristteel” on Jaan Tätte juba klassikaks saanud näidendi “Ristumine peateega ehk muinasjutt kuldsest kalakesest” lavastus Polygoni võtmes. Näidendit on edukalt mängitud kõikjal maailmas. Aeg on nüüd ristteel peatuda peale 10. aastat ka kodumaal ja teatril. “Peatumine ristteel” ongi Polygonil juba 19-ndaks lavastatud algupärandiks. Ja Tätte kui klassik ei jää seekord üksi. Klassikast tunneme selles lavastuses ära sedapuhku veel ka Shakespeare’i “Kuningas Leari” ning “Romeo ja Julia”.

Eero Spriidi Osvald oli väga veenev ja mõjuv. Karin Raski ja Siim Maateni mängitud Laura ja Roland said talle hästi vastu. Suhted olid napilt tasakaalus. Noateral balanseerides. Ja siis sai ime läbi. Komöödia tõesti. Valusalt naljakas.

Jesper, ettevõtja

Peale etendust kui pea mõtteid ja süda emotsioone täis, vestlesime nähtu teemal teiste teatrikülalistega. Osad sh ka mina ise, samastusid pigem Laura ja Rolandiga. Kiiresti hakkab pea tööle, mida kõike saaks teha kui pakutakse suur summa raha. Nagu loteriivõit. Nagu ime. Kindel papp käes. Ja ei pea kahtlema, kas see on ikka reaalne või mitte. Juba mõte lendab planeerima uut reaalsust. Kuhu veel minna, mida kõike osta. See on palju ergutavam, kui mõelda võrrandi teisele poolele. Mida tuleb vastu anda? Või mida vastu nõutakse. Või, kust see raha üldse pärit on. Kelle oma see on.

Pille, laulja

Pool etendust täiesti uskusin kuldkalade olemasolusse. Mingi hetk hakkasin ikkagi kahtlema. Aga ei tea, kas sellepärast, et olen kunagi filmi “Ristumine peateega” näinud või sellepärast, et nii väga kui tahan ka muinasjutudesse uskuda, siis tegelikult ikkagi ei usu.

Kristiina Noorma

Vaadates Eero Spriiti Osvaldit, taipasin, et Osvald ei olegi lihtsalt veidrik. On ainult veidriku fassaad, mille taga on varjul kõik maailma värvid, milledega näitleja virtuoosselt žongleerib. Seda märkab ka etenduse Laura. Armastajate kujud jäid eredalt meelde. Karin Rask ja Siim Maaten mängisid tunnete kaleidoskoobi hästi välja. Mait Re muusika oli osa tükist, emotsioonide võimendaja. Tüki lõpus kõlama jäänud muusika tekitas huvitava kinoteatri illusiooni, sai sillaks teatriime ja argipäeva vahel.

Kati, ooperisolist

Tõde on vaatajate silmades. Päriselt. Ma näen seda tõde inimeste silmades siis kui nad lahkuvad etenduselt. Ja seal on sära, valgus, elusus, taipamised. Need inimesed on etenduselt lahkudes rohkem elusad kui sinna tulles. Ja see on ainus, mis loeb. See, kas meeldis või ei meeldi. Loeb see tõde silmades. Ja suur, suur tänu kõigile teile, et te inimestele loote juurde natuke rohkem elu.

Kristel, õpetaja

Omavahel peale etendust arutades samastusid osad üllatavalt Osvaldiga. Või ütlesid, et nad tunnevad inimesi, kes käituvad nagu Osvald – teevad pakkumisi, millest on raske keelduda. Ma ei teagi, miks see mind üllatas. Raha pole probleem. Raha leiab alati. Ainuke küsimus, mida on raha eest (veel) võimalik osta. On vaja ainult ideid, millele raha kulutada, millesse paigutada. Raha kui lahendus.

Georgi, turundusguru

Polygoni uus lavastus üllatas jälle. Kui olete näinud sama lavastuse filmiversiooni siis soovitan üle vaadata Polygoni versiooni. Eero Spriit iga sekund peategelasena laval on nauditav.

Peep, rahvusvahelise logistika ekspert

Kingituse tegite aastapäevaks endale ise. Eile. Suurepärane esietendus, Polygoni tulles on elamus garanteeritud! Aitäh ja palju õnne!

Mart, krimi-advokaat

See ei loe, kas sa oled filmi näinud. Eero Spriit’i poolt meisterlikult kehastatava tegelase peas toimuvast aru saada püüdmine pakub vahetut kaifi!

Fred, müügi- ja turundusjuht

Jaan Tätte “Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldest kalakesest” suur väärtus peitub tema lihtsuses, mis annab ruumi lavastaja tõlgendusvabadusele: “On raha, armastus ja imed. Aga kuidas nad omavahel suhestuvad, mis võidab, mis kaotab ja mil moel — seda kõike pole Tätte ette kirjutanud."

Kadi Herkül