21

Esietendus 17. novembril 2012 kell 20

Etendusest lähemalt

TeatriPolygoni Stuudio neljas õppelavastus algas sellest teadmisest, et me kõik oleme erinevad  ja et meil on ühisosa. me tahame säilitada ühisosa ja jääda samas erinevateks. mis me sellest ütleme- ÄRME HÄGUSTU TEINETEISES! ooteruumis on alati inimesi. erinevaid inimesi, kelle ainus kokkupuutepunkt ongi see ootesaal kui ruum, sest isegi see, mida nad ootavad, võib olla erinev! igaüks neist võtab seda aega ja ruumi omamoodi – kelle jaoks on see paus unistamiseks, kelle jaoks on see ajaraiskamine kiirustavas maailmas. kuid kellegi tarvis on see hetk, et mõelda iseenda jaoks läbi nii olnud kui tulevad momendid sellest või mõnest muust päevast. kõike seda liigendab paralleelne sisetegevus- kas kõigi segavate soovide, ihade ja hirmudega on niisama lihtne toime tulla? kehalise teatrikeele Becketti ja Schaefferi kooslus on ühest küljest kirjeldamatu, kuid teisalt annab võimaluse näha ja välja elda kõik need mõtted, ideed, fantaasiad, painajad ja igapäevased mured, mida meie kõigi pead on täis ning mis aegajalt vajavad väljaelamist! monoloogid said Tubina ja Väljaotsa sulest- sest meie siin Eestis tajume omamoodi. aga ära muretse, me räägime just Sinust! õnnestumised innustavad jätkama ning seda füüsilise teatri suunas, kaasates ka keerulisemat vormi tantsuteatri näol. PolygonTeatri lavastaja ja Stuudio juhendajale Tamur Tohvrile jäi silma Samuel Becketti “Mis Kus” ja Bogusław Schaefferi “Kvartett neljale näitlejale”. ta pani need kokku ning kutsus appi Free Flow tantsustuudio eesotsas koreograaf Alice Aleksandridiga, kes meid liikuma paneb! lavastus aga ei saa mööda taas algupärasest eesti dramaturgiast ning sedapuhku palusime monolooge kirjutama Maike Tubina ja Liis Väljaotsa. uue lavastuse pealkirjaks sai “Qvartett! Mis? Kus?” On ju hea? Loo tegemisest meie Päevaraamatus. Pildid FBs.     Jaanus, Sass, Anna või Mihkel: “HINGA! ma tean, kussa käisid! sa käisid KIRIKUS! muusika on tähtis. ma arvan, et oleks aeg peatuda muusika kui sellise mõttel. minu arvates on muusikas kõige hinnatavam see, mis ületab tema piirid ja mis moodustabki tema olemuse. ehk siis kunsti olemus on piiritus. ja et tänapäeval on piiritus Moes. seega on  kunst moes. peale muusika leiame piiritust ka teatrikunstis. kuid kindlasti on kõikidest kunstidest meile kõige tähtsam kinokunst. ehk siis nagu Jaan Ruus ütleb- kino on meile tähtsam kui kõrts. aga mina isiklikult eelistan muidugi elavat muusikat kinosaalis, mis ongi siin ja praegu teater! sest kõige tähtsam on kavatsus! kinokeeles : lõuna!